14. oktoobril 2025 toimus Eesti Insuldipatsientide Seltsi aastakonverents „Infarkt: aju või süda?“, mis tõi kokku tervishoiuspetsialistid, taastusravi eksperdid, kiirabitöötajad, juristid ning inimesed, kes on ise infarkti või insuldi läbi elanud. Päeva fookuses olid südame- ja ajuinfarkti ennetamine, varajane äratundmine, ravi, taastumine ning elu pärast haigestumist.
Südame-veresoonkonna haigused on suures osas ennetatavad
Kardioloog dr Martin Serg rõhutas, et südame-veresoonkonna haigused on valdavalt elustiiliga seotud. Peamised riskitegurid on suitsetamine, ülekaal, kõrge vererõhk ja kolesterool ning diabeet. Haiguse kujunemine on järkjärguline, alates põletikulistest muutustest ning lõppedes raskete tüsistustega, nagu infarkt ja südamepuudulikkus.
Elustiilimuutused – regulaarne liikumine, tasakaalustatud toitumine, alkoholi ja soola tarbimise vähendamine ning kehakaalu normaliseerimine – on kõige tõhusam ennetus.
Samuti käsitleti levinud müüte kolesterooli ja selle ravi kohta ning rõhutati, et ravimid ei asenda tervislikke eluviise, vaid toimivad koos nendega.
„Infarkt ei ole juhuslik sündmus – see on sageli aastate jooksul kujunenud elustiili tulemus.“
„Kui riskiteguritega ei tegeleta, viib see paratamatult uue haigestumiseni.“
Aeg on süda. Aeg on aju.
Nii südameinfarkti kui insuldi puhul on määrava tähtsusega kiire reageerimine. Rinnaku taga püsiva valu või insuldile viitavate äkiliste sümptomite korral tuleb viivitamatult helistada hädaabinumbril 112.
Neuroloog dr Katrin Põld selgitas, et insuldi ravi on äärmiselt ajakriitiline – iga minut loeb, sest ajurakud hukkuvad väga kiiresti. Trombolüüs ja trombektoomia on efektiivsed vaid kindla ajaakna jooksul. Paraku kutsutakse kiirabi sageli liiga hilja ning insuldi sümptomite äratundmise teadlikkus on endiselt ebapiisav.
„Kui kahtlustad insulti, ära oota – helista kohe 112. Hilisemad imetrikid ei aita.“
Taastusravi – tee tagasi iseseisvama elu juurde
Taastusarst dr Annelii Jürgenson rääkis, et nii aju- kui südameinfarkt põhjustavad sageli tegevusvõime langust, mõjutades inimese igapäevaelu, tööd ja sotsiaalset osalust. Taastusravi eesmärk on taastada võimalikult suur iseseisvus ja elukvaliteet või õpetada inimest tekkinud puudujääke kompenseerima.
Taastumine vajab varajast algust, järjepidevust ja individuaalset lähenemist. Olulisel kohal on kehaline aktiivsus, mis parandab nii füüsilist võimekust kui ka vaimset heaolu ning aitab ennetada kordushaigestumist.
„Liikumine on kõige odavam ja tõhusam ravim, kui seda õigesti ja järjepidevalt rakendada.“
Perearsti ja kiirabi roll raviteekonnas
Perearstidel on keskne roll nii riskitegurite kontrolli alla saamisel kui ka patsiendi suunamisel taastusravile. Samas rõhutati, et patsiendid ei pöördu alati pärast haiglast kojusaamist perearsti poole, kuigi see on edasise taastumise seisukohalt väga oluline.
Kiirabi vaates andis ülevaate dr Raul Adlas, kes tõi esile, et nii insuldi kui südameinfarkti puhul on kriitiline haiguse kiire äratundmine, sümptomite tekkimise aja täpne fikseerimine ning patsiendi võimalikult kiire toimetamine sobivasse haiglasse.
„Kiirabi jaoks ei ole oluline, kus inimene on või kui vana ta on – oluline on aeg.“
Elu pärast infarkti või insulti – kogemuslood
Konverentsil jagasid oma isiklikke kogemusi inimesed, kes on ise infarkti või insuldi läbi elanud, ning nende lähedased. Kogemusugudest joonistus välja ühine joon: terviseprobleem sunnib peatuma, ümber hindama eluviisi ning õppima oma keha kuulama.
Taastumine ei ole sirgjooneline protsess ning vajab nii füüsilist kui vaimset tuge. Lähedaste roll on hindamatu ning teadlik elustiil peab kujunema püsivaks, mitte ajutiseks muutuseks.
„Tervislik eluviis ei ole projekt – see on elukestev otsus.“
Tagasi tööle – õigused, võimalused ja töökultuur
Arutleti ka tööellu naasmise teemadel. Eesti Puuetega Inimeste Koja ja Tööinspektsiooni esindajad tutvustasid töötajate õigusi, paindlike töövormide võimalusi ning tööandja ja töötaja koostöö olulisust.
Rõhutati, et terviseseisundist tulenevad vajadused ei tohiks olla tabu ning toetav ja teadlik töökultuur aitab ennetada uusi terviseriske ning toetada inimese töövõime säilimist.
„Hea töökultuur ei sünni juhuslikult – see kujuneb teadlike valikute kaudu.“
Kokkuvõte
Konverents „Infarkt: aju või süda?“ kinnitas, et südame- ja ajuinfarkt ei ole ainult meditsiiniline probleem, vaid mõjutab kogu inimese elu. Ennetus, kiire tegutsemine, kvaliteetne taastusravi, teadlikkus oma õigustest ning toetav keskkond aitavad inimestel pärast rasket haigust eluga edasi minna.
Meeleoluka muusikalise vahepala pakkus Klassikatähed 2025 osaleja Tuule-Helin Krigul.
Eesti Insuldipatsientide Selts jätkab tööd selle nimel, et nii patsiendid, nende lähedased kui ka kogu ühiskond oleksid paremini informeeritud ja toetatud.
Stenogramm: Krista Kiin
Kokkuvõte stenogrammist: Insuldiselts