2023. aasta
insulditeenuste jälgimise (SST) andmed näitavad edusamme insuldiravi planeerimisel ja
ravi kättesaadavuses, kuid samas püsivad ebavõrdsused nõuavad kiiret tähelepanu.

Täna avaldatud Euroopa 2023. aasta insulditeenuste jälgimise insuldi tegevuskava uued andmed näitavad julgustavaid edusamme insuldiravis kogu Euroopas, kuid toovad esile ka tõsiseid ebavõrdsusi, millega tuleb kiiresti tegeleda.
Viimase andmestiku
koostamisse panustas kokku 47 riiki, mis annab seni kõige põhjalikuma pildi
insuldiravist kogu Euroopas. Tulemused näitavad
riikliku planeerimise, erakorralise ravi ja ennetamise paranemist. Siiski seisavad liiga
paljud insuldi üle elanud inimesed endiselt silmitsi suurte probleemidega vajaliku
ravi, hoolduse, rehabilitatsiooni ja järelravi saamisel.
Tugevam riiklik
pühendumus insuldiravile
Poliitiline pühendumus
insuldi vastu võitlemisele on kasvamas. Riikliku insuldikavaga
riikide arv on tõusnud 16-lt 2022 ning aastal 24-le 2023.
aastal ning hetkel töötab seda välja veel 16 riiki. Oluline on see, et 30
riiki kaasavad nüüd insuldi tugiorganisatsioone riiklike insuldistrateegiate ja
suuniste kujundamisse, tagades, et isikliku insuldikogemustega
inimestel on sõnaõigus ravi
osutamisel. Leedu, Poola ja
Slovakkia on selle ettevõtmisega hiljuti liitunud.
Samuti on üha
tavalisemaks muutumas insuldi ennetamisele suunatud programmid. Leedu, Rootsi, Holland
ja Saksamaa on nende riikide seas, kes on viimase aasta jooksul käivitanud või
laiendanud riiklikke ennetusmeetmeid, millega nende arv on tõusnud 23-ni.
Parem juurdepääs
elupäästvale ravile – kuid siiski liiga aeglane
Juurdepääs isheemilise
insuldi (mis tekib siis, kui verehüüve või ummistus peatab verevoolu aju
osadesse) peamistele erakorralistele ravimeetoditele küll
paraneb,
kuid ebaühtlaselt. Keskmiselt sai 15,4% patsientidest
hüübimist lõhkuvaid ravimeid (intravenoosne trombolüüs) ja 5,9%-l tehti
mehaaniline trombektoomia – protseduur, mille käigus eemaldatakse hüüve otse
ajust.
Seitse riiki on
nüüdseks saavutanud Euroopa sihttaseme, mille kohaselt tuleb trombolüüsi teha
vähemalt 20%-le patsientidest ja 14 riiki on saavutanud eesmärgi teha
trombektoomiat üle 7,5%-le, tuginedes kvaliteetsetele andmetele. Veel viis riiki
saavutasid selle eesmärgi madalama kvaliteediga andmete abil.
Ravi hilinemine on aga endiselt suur probleem. Ainult seitsmel riigil õnnestus saavutada soovitatav trombolüüsi sooritamise aeg – aeg haiglasse saabumisest trombektoomia alustamiseni – 60 minutit või vähem. 12 riigis oli see viivitus üle 90 minuti, mis vähendas hea taastumise võimalusi.
Pidevad väljakutsed
insuldi hoolduses, taastusravis ja järelkontrollis
Vaatamata teatavale
edule on insulditeenuste korraldus ja kvaliteedi jälgimine paljudes
valdkondades endiselt puudulikud. Eesmärki paigutada
vähemalt 90% insuldihaigetest spetsialiseerunud insuldiosakonda, on saavutatud vaid
üheksas riigis, kus on usaldusväärsed andmed. Seevastu mõned riigid
paigutavad insuldiosakonda vähem kui iga neljanda patsiendi – ja teised ei kogu neid andmeid üldse.
Ainult 22 riiki jälgivad insuldiravi kvaliteeti Pilt on veelgi murettekitavam haiglaravi järgse rehabilitatsiooni osas. Vaid 11 riigis on olemas süsteemid rehabilitatsiooniteenuste kvaliteedi jälgimiseks.
Varajane
rehabilitatsioon on insuldiosakondades saadaval 22 riigis (kuigi andmete
kvaliteet on kaheksas riigis madal). Siiski on tehtud vähe
edusamme patsientidele rehabilitatsiooni- ja hooldusülemineku plaani tagamisel,
mis on edasiseks taastumiseks hädavajalik. Vaid viis riiki
jälgivad süstemaatiliselt, kas selliseid plaane pakutakse, samas kui 14 riiki
hindavad, et neid pakutakse, kuid ilma nõuetekohase jälgimiseta.
Ka insultijärgne
järelravi on väga erinev
Ainult 11 riiki on
teavitanud,
et vähemalt 90% patsientidest saavad järelkontrolli ja ainult neli riiki
pakuvad struktureeritud järelkontrolli, mis vastab tunnustatud standarditele.
Edasiste insultide
ennetamine ja patsientide tulemuste parandamine
Uue insuldi ennetamine
on ülioluline – peaaegu iga neljas insult juhtub inimesel, kellel see on juba
olnud. Kuid kogu Euroopas on
vähe andmeid selle kohta, kui hästi riigid teisese ennetuse pakkumisel hakkama
saavad või kui paljud patsiendid saavad vajalikke ravimeid ja tuge. See raskendab
poliitikakujundajatel teadmist, kuidas tegutseda.
See ebavõrdsus
hoolduses kajastub tulemustes. Mõnes piirkonnas on
suremus 30 päeva jooksul pärast insulti endiselt murettekitavalt kõrge, mis
viitab suurtele erinevustele juurdepääsul erakorralisele ravile,
rehabilitatsiooniteenustele ja pikaajalisele toele.
Elu pärast insulti:
toetus on endiselt piiratud
Ainult 13 riiki on
teatanud spetsiaalsest riiklikust programmist eluks pärast insulti. Kuigi paljud käsitlevad
taastumise olulisi aspekte, ei ole tugi järjepidev. Kaksteist riiki
hõlmavad oma programmidesse pidevat tervisehaldust, samas kui 10 keskenduvad
emotsionaalsele kohanemisele ja vaimsele heaolule. Üksteist riiki pakuvad
tuge igapäevaste tegevuste ja praktiliste väljakutsete jaoks ning sama palju
riike pakub teavet ja juhiseid nii insuldi üleelanutele kui ka nende
hooldajatele.
Üleskutse
tegutsemisele: potentsiaali ja praktika vahelise lõhe ületamine
„2023. aasta
insulditeenuste jälgimise andmed näitavad, et kuigi mõnes valdkonnas – eriti
riiklikus planeerimises ja ägeda insuldiravi kättesaadavuses –
on hoogu kogumas, on insuldiravi korraldamises, osutamises ja võrdsuses
endiselt suuri lünki,“ ütles Euroopa insuldi tegevuskava esimees professor
Hanne Christensen. „Rahuloluks pole ruumi.
Riigid peavad neid teadmisi arvesse võtma ja tegutsema otsustavalt, et viia
andmete kogumine ja insuldiravi standarditele, mida iga insuldist mõjutatud
inimene väärib.“
Euroopa Insuldiliidu (SAFE) tegevjuht Arlene Wilkie lisas:
„On vastuvõetamatu, et 2023. aastal näeme endiselt nii suuri erinevusi insuldi ravis, hoolduses,
varajase
rehabilitatsiooni ja insuldijärgse elu toetamise kättesaadavuses. Insuldi
üleelanud vajavad terviklikku ja pidevat hooldust. Kutsume kõiki riikide
valitsusi ja poliitikakujundajaid üles paremini tegutsema, et pakkuda olulisi
teenuseid kõigile insuldist mõjutatud inimestele.“
Euroopa Insuldi Organisatsiooni (ESO) president professor Simona Sacco rõhutas:
„Euroopa insuldi tegevuskava annab riikidele raamistiku, mida nad vajavad
püüdluste ja tulemuste vahelise lõhe ületamiseks.
Need andmed on nii tegevuskava kui ka väljakutse – töötada targemini, kiiremini ja õiglasemalt.“
Lisateavet oma riigi andmete, Euroopa insuldi tegevuskava ja insulditeenuste jälgija kohta leiate aadressilt https://bit.ly/3GuHpKu .
2018. aastal käivitatud Euroopa insuldi tegevuskava (SAP-E) pakub strateegilist tegevuskava insuldi ennetamise, ravi ja insuldijärgse elu toetamiseks aastaks 2030. Insulditeenuste jälgija (SST) töötati välja jälgimisvahendina, et hinnata Euroopa edusamme SAP-E eesmärkide saavutamisel, pakkudes riiklikele sidusrühmadele väärtuslikku teavet parenduste tegemiseks. Euroopas on igal aastal üle 1,1 miljoni insuldi, mis põhjustavad ligi 460 000 surmajuhtumit. Ligi 10 miljonit inimest elab insuldi pikaajaliste mõjudega. Majanduslik koormus on tohutu – 60 miljardit eurot 2017. aastal – ja prognooside kohaselt tõuseb see kiireloomuliste reformideta 2040. aastaks 86 miljardi euroni. SST on jätkuvalt oluline vahend edusammude kaardistamiseks ja valdkondade puuduste avastamiseks erinevates riikides. See on üleskutse tegutsemiseks, innovatsiooniks ja investeeringuteks, et tagada igale insuldi üleelanule Euroopas juurdepääs kvaliteetsele, õigeaegsele ja õiglasele ravile – olenemata nende elukohast! |