Euroopa insulditeadlikkuse päev 2025 - Uued andmed näitavad,et Euroopa teeb insuldiravi osas edusamme, kuid terav ebavõrdsus püsib endiselt! 

Täna avaldatud Euroopa 2023. aasta insulditeenuste jälgimise insuldi tegevuskava uued andmed näitavad julgustavaid edusamme insuldiravis kogu Euroopas, kuid toovad esile ka tõsiseid ebavõrdsusi, millega tuleb kiiresti tegeleda.

Viimase andmestiku koostamisse panustas kokku 47 riiki, mis annab seni kõige põhjalikuma pildi insuldiravist kogu Euroopas. Tulemused näitavad riikliku planeerimise, erakorralise ravi ja ennetamise paranemist. Siiski seisavad liiga paljud insuldi üle elanud inimesed endiselt silmitsi suurte probleemidega vajaliku ravi, hoolduse, rehabilitatsiooni ja järelravi saamisel.

Tugevam riiklik pühendumus insuldiravile 
Poliitiline pühendumus insuldi vastu võitlemisele on kasvamas. Riikliku insuldikavaga riikide arv on tõusnud 16-lt 2022 ning aastal 24-le 2023. aastal ning hetkel töötab seda välja veel 16 riiki. Oluline on see, et 30 riiki kaasavad nüüd insuldi tugiorganisatsioone riiklike insuldistrateegiate ja suuniste kujundamisse, tagades, et isikliku insuldikogemustega inimestel on sõnaõigus ravi osutamisel. Leedu, Poola ja Slovakkia on selle ettevõtmisega hiljuti liitunud.

Samuti on üha tavalisemaks muutumas insuldi ennetamisele suunatud programmid. Leedu, Rootsi, Holland ja Saksamaa on nende riikide seas, kes on viimase aasta jooksul käivitanud või laiendanud riiklikke ennetusmeetmeid, millega nende arv on tõusnud 23-ni. 

Parem juurdepääs elupäästvale ravile – kuid siiski liiga aeglane  
Juurdepääs isheemilise insuldi (mis tekib siis, kui verehüüve või ummistus peatab verevoolu aju osadesse) peamistele erakorralistele ravimeetoditele küll paraneb, kuid ebaühtlaselt. Keskmiselt sai 15,4% patsientidest hüübimist lõhkuvaid ravimeid (intravenoosne trombolüüs) ja 5,9%-l tehti mehaaniline trombektoomia – protseduur, mille käigus eemaldatakse hüüve otse ajust.

Seitse riiki on nüüdseks saavutanud Euroopa sihttaseme, mille kohaselt tuleb trombolüüsi teha vähemalt 20%-le patsientidest ja 14 riiki on saavutanud eesmärgi teha trombektoomiat üle 7,5%-le, tuginedes kvaliteetsetele andmetele. Veel viis riiki saavutasid selle eesmärgi madalama kvaliteediga andmete abil.

Ravi hilinemine on aga endiselt suur probleem. Ainult seitsmel riigil õnnestus saavutada soovitatav trombolüüsi sooritamise aeg – aeg haiglasse saabumisest trombektoomia alustamiseni – 60 minutit või vähem. 12 riigis oli see viivitus üle 90 minuti, mis vähendas hea taastumise võimalusi.  

Pidevad väljakutsed insuldi hoolduses, taastusravis ja järelkontrollis 
Vaatamata teatavale edule on insulditeenuste korraldus ja kvaliteedi jälgimine paljudes valdkondades endiselt puudulikud. Eesmärki paigutada vähemalt 90% insuldihaigetest spetsialiseerunud insuldiosakonda, on saavutatud vaid üheksas riigis, kus on usaldusväärsed andmed. Seevastu mõned riigid paigutavad insuldiosakonda vähem kui iga neljanda patsiendi – ​​ja teised ei kogu neid andmeid üldse.

Ainult 22 riiki jälgivad insuldiravi kvaliteeti  Pilt on veelgi murettekitavam haiglaravi järgse rehabilitatsiooni osas. Vaid 11 riigis on olemas süsteemid rehabilitatsiooniteenuste kvaliteedi jälgimiseks.

Varajane rehabilitatsioon on insuldiosakondades saadaval 22 riigis (kuigi andmete kvaliteet on kaheksas riigis madal). Siiski on tehtud vähe edusamme patsientidele rehabilitatsiooni- ja hooldusülemineku plaani tagamisel, mis on edasiseks taastumiseks hädavajalik. Vaid viis riiki jälgivad süstemaatiliselt, kas selliseid plaane pakutakse, samas kui 14 riiki hindavad, et neid pakutakse, kuid ilma nõuetekohase jälgimiseta. 

Ka insultijärgne järelravi on väga erinev 
Ainult 11 riiki on teavitanud, et vähemalt 90% patsientidest saavad järelkontrolli ja ainult neli riiki pakuvad struktureeritud järelkontrolli, mis vastab tunnustatud standarditele.

Edasiste insultide ennetamine ja patsientide tulemuste parandamine  
Uue insuldi ennetamine on ülioluline – peaaegu iga neljas insult juhtub inimesel, kellel see on juba olnud. Kuid kogu Euroopas on vähe andmeid selle kohta, kui hästi riigid teisese ennetuse pakkumisel hakkama saavad või kui paljud patsiendid saavad vajalikke ravimeid ja tuge. See raskendab poliitikakujundajatel teadmist, kuidas tegutseda.

See ebavõrdsus hoolduses kajastub tulemustes. Mõnes piirkonnas on suremus 30 päeva jooksul pärast insulti endiselt murettekitavalt kõrge, mis viitab suurtele erinevustele juurdepääsul erakorralisele ravile, rehabilitatsiooniteenustele ja pikaajalisele toele. 

Elu pärast insulti: toetus on endiselt piiratud  
Ainult 13 riiki on teatanud spetsiaalsest riiklikust programmist eluks pärast insulti. Kuigi paljud käsitlevad taastumise olulisi aspekte, ei ole tugi järjepidev. Kaksteist riiki hõlmavad oma programmidesse pidevat tervisehaldust, samas kui 10 keskenduvad emotsionaalsele kohanemisele ja vaimsele heaolule. Üksteist riiki pakuvad tuge igapäevaste tegevuste ja praktiliste väljakutsete jaoks ning sama palju riike pakub teavet ja juhiseid nii insuldi üleelanutele kui ka nende hooldajatele.  

Üleskutse tegutsemisele: potentsiaali ja praktika vahelise lõhe ületamine 
„2023. aasta insulditeenuste jälgimise andmed näitavad, et kuigi mõnes valdkonnas – eriti riiklikus planeerimises ja ägeda insuldiravi kättesaadavuses – on hoogu kogumas, on insuldiravi korraldamises, osutamises ja võrdsuses endiselt suuri lünki,“ ütles Euroopa insuldi tegevuskava esimees professor Hanne Christensen. „Rahuloluks pole ruumi. Riigid peavad neid teadmisi arvesse võtma ja tegutsema otsustavalt, et viia andmete kogumine ja insuldiravi standarditele, mida iga insuldist mõjutatud inimene väärib.“ Euroopa Insuldiliidu (SAFE) tegevjuht Arlene Wilkie lisas: „On vastuvõetamatu, et 2023. aastal näeme endiselt nii suuri erinevusi insuldi ravis, hoolduses, varajase rehabilitatsiooni ja insuldijärgse elu toetamise kättesaadavuses. Insuldi üleelanud vajavad terviklikku ja pidevat hooldust. Kutsume kõiki riikide valitsusi ja poliitikakujundajaid üles paremini tegutsema, et pakkuda olulisi teenuseid kõigile insuldist mõjutatud inimestele.“ Euroopa Insuldi Organisatsiooni (ESO) president professor Simona Sacco rõhutas: „Euroopa insuldi tegevuskava annab riikidele raamistiku, mida nad vajavad püüdluste ja tulemuste vahelise lõhe ületamiseks.

Need andmed on nii tegevuskava kui ka väljakutse – töötada targemini, kiiremini ja õiglasemalt.“

Lisateavet oma riigi andmete, Euroopa insuldi tegevuskava ja insulditeenuste jälgija kohta leiate aadressilt https://bit.ly/3GuHpKu .

SAP-E ja insulditeenuste jälgija (SST) kohta 2018. aastal käivitatud Euroopa insuldi tegevuskava (SAP-E) pakub strateegilist tegevuskava insuldi ennetamise, ravi ja insuldijärgse elu toetamiseks aastaks 2030. Insulditeenuste jälgija (SST) töötati välja jälgimisvahendina, et hinnata Euroopa edusamme SAP-E eesmärkide saavutamisel, pakkudes riiklikele sidusrühmadele väärtuslikku teavet parenduste tegemiseks. Euroopas on igal aastal üle 1,1 miljoni insuldi, mis põhjustavad ligi 460 000 surmajuhtumit. Ligi 10 miljonit inimest elab insuldi pikaajaliste mõjudega. Majanduslik koormus on tohutu – 60 miljardit eurot 2017. aastal – ja prognooside kohaselt tõuseb see kiireloomuliste reformideta 2040. aastaks 86 miljardi euroni. SST on jätkuvalt oluline vahend edusammude kaardistamiseks ja valdkondade puuduste avastamiseks erinevates riikides. See on üleskutse tegutsemiseks, innovatsiooniks ja investeeringuteks, et tagada igale insuldi üleelanule Euroopas juurdepääs kvaliteetsele, õigeaegsele ja õiglasele ravile – olenemata nende elukohast!