Tegu oli sisuka ja mõtlemapaneva kohtumisega, kus kerkisid esile küsimused, millele ei ole lihtsaid vastuseid – aga mille üle mõtlemine on vältimatu. Üha selgemaks saab, et tänapäeva tervishoius on arst ja patsient partnerid, kes teevad otsuseid koos.
Järgnevas artiklis jagab oma mõtteid Eesti Insuldipatsientide Seltsi esindjaja ja Patsiendinõukoja esimees Kätlin Madis, mis sellest kohtumisest enim kõlama jäid – alates terviseandmete rollist kuni keeruliste valikuteni elulõpu teemadel.
Arutelu keskmes olid teemad, mis puudutavad meid kõiki – eetika, patsiendiohutus ja patsiendi roll raviteekonnal.
Tegu oli sisuka, mõtlemapaneva ja vajaliku kohtumisega. Üha enam nähakse arsti ja patsienti partneritena, kes teevad koos otsuseid selle üle, mis on patsiendile parim.
Kvaliteedisüsteemi ülevaate tegi Priit Tohver. Vahel on just numbrid need, mis on väga kõnekad: Regionaalhaiglas on 34 erialakeskust, üle 5000 töötaja, enam kui 9000 unikaalselt kodeeritavat tegevust ning igal ajahetkel viibib haiglas keskmiselt 864 patsienti.
Need arvud annavad selge pildi, kui suur ja oluline roll on Regionaalhaiglal selles, et patsiendid tunneksid end hoituna.
Kõige enam jäi mind kõnetama ülemarst dr Kristo Eriksoni mõte:
kas patsiendil on õigus elule või patsiendil on kohustus elule?
See küsimus ei ole lihtne ega mugav, kuid see on vajalik. Tänapäeva meditsiin suudab elu pikendada väga paljudel juhtudel – kuid vahel tähendab see ka kannatuste pikendamist.
Kus on piir? Kes otsustab? Ja kui palju oleme me ise nende otsuste jaoks ette mõelnud?
Kohtumisel jõudsime olulise tõdemuseni – enne, kui inimene jõuab haiglasse, saab ta ise väga palju ära teha.
Igaühe vastutus on:
- vaadata üle oma andmed Terviseportaalis
- otsustada, kas vereülekanded on lubatud
- teha otsus elundidoonorluse kohta
- mõelda läbi elulõpu tahteavaldus
- teada oma perearsti ja pöörduda esmalt tema poole, mitte erakorralise meditsiini osakonda.
Elundidoonorluse teema puudutab mind ekstra sügavalt. Regionaalhaiglas tehakse seda tööd igapäevaselt ning see on äärmiselt oluline. Samas näitab praktika, kui keeruliseks muutuvad olukorrad siis, kui inimese enda soovid ei ole lähedastele teada või ei kattu nende ootustega.
Rääkige neil teemadel oma lähedastega.
Teine keeruline teema on nn „kasutu ravi“ – olukorrad, kus meditsiiniliselt ei ole enam võimalik paranemist saavutada. Arstid võivad näha, et on aeg lasta inimesel rahus minna, kuid lähedaste soov „veel proovida“ on inimlikult mõistetav.
See ei ole pelgalt teooria. Olen ise olnud sarnases olukorras, kui minu lähedane sattus haiglasse ja tuli kuulata arste. Need vestlused ei ole kunagi kerged – just seetõttu on oluline, et need mõtted oleksid läbi räägitud varem.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla on väga suur ja keerukas süsteem – üle 5000 töötaja, 34 erialakeskust ning tuhanded patsiendid igapäevaselt.
Iga otsus, iga protsess ja iga inimene selles süsteemis töötab selle nimel, et pakkuda kvaliteetset ja turvalist ravi.
Minu üleskutse sulle:
Võta täna hetk ja vaata üle oma terviseandmed. Räägi oma lähedastega. Mõtle läbi oma valikud.
Need ei ole lihtsad teemad – kuid need on vajalikud.
Sest ühel hetkel võivad just need otsused anda rahu nii sulle kui sinu lähedastele.
Eesti Insuldipatsientide Seltsi Teadus- ja arendustiimi liige, kogemusnõustaja
Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendinõukoja esimees