Kohtumisest koostas ülevaatliku artikli Insuldipatsientide Seltsi esindaja patsiendinõukojas Kätlin Madis.
3. veebruar 2026 toimus selle aasta esimene Põhja-Eesti Regionaalhaigla Patsiendinõukoja kohtumine Psühhiaatriapolikliinikus
Põhja-Eesti Regionaalhaigla Patsiendinõukoja selle aasta esimene kohtumine toimus Psühhiaatriapolikliinikus, rahvapärasemalt tuntud kui Seewaldi majas. Paljudele nõukoja liikmetele – sealhulgas ka mulle – oli see esimene kord selles ajaloolises ja erilise atmosfääriga hoones viibida.
Kohtumisel tutvustas Psühhiaatriakliiniku tööd kliiniku juhataja dr Merit Martnes ning toimus ringkäik Seewaldi korpuses. Saime ülevaate nii ravitööst, ruumilistest võimalustest kui ka igapäevastest väljakutsetest, millega töötajad silmitsi seisavad. Eesti Insuldipatsientide Seltsi esindajana oli mul võimalus esitada ka insuldipatsiente puudutavaid küsimusi.
Avameelses arutelus tõi kliiniku juhataja esile ka keerulised olukorrad, psühhiaatriakliinik on sageli ülekoormatud, sest Põhja-Eestis on öisel ajal vähe alternatiive, kuhu psühhiaatrilise kriisiga patsiente suunata. Olulise sõnumina rõhutati, et psüühikahäireid ei saa diagnoosida kiirustades. Kui sümptomid ei ole püsinud vähemalt kuus kuud, ei saa anda lõplikke hinnanguid ega prognoose. Dr Martnes tõi paralleeli insuldiga – ajukahjustuse järgsed muutused vajavad ajas jälgimist ning osa insuldipatsiente vajab ka psühhiaatrilist tuge.Kohtumisel rõhutati korduvalt, et insuldil, diabeedil, Parkinsoni tõvel, südamehaigustel ja meeleoluhäiretel on sageli kahesuunaline seos. Paljud abi vajavad inimesed on multimorbiidsed patsiendid, kellel esineb korraga mitu kroonilist haigust. Seetõttu vajab ravi terviklikku ja koostööpõhist lähenemist. Ravimite määramisel tuleb pidevalt kaaluda kasu ja kahju suhet, sest iga lisanduv ravim suurendab kõrvaltoimete ja tüsistuste riski.
Tabavalt võeti see kokku mõttega: „iga ravim on mürk – õiges koguses, õigel inimesel ja õigel ajal muutub see ravimiks“.
Insuldipatsientide seisukohalt oli oluline ka arutelu psühhiaatri, neuroloogi ja perearsti koostööst, kus ressursipuudus seab piirid ideaalsele raviteekonnale, kuid proovitakse anda enda parim. Kohtumine Psühhiaatriapolikliinikus andis ausa ja inimliku pildi sellest, kuidas keerulistes tingimustes püütakse pakkuda parimat võimalikku abi. Sellised kohtumised kinnitavad, et patsienti nähakse tervikuna, mitte üksiku diagnoosina ning et patsiendi hääl on oluline. Avatud dialoog aitab samm-sammult liikuda inimkesksema ja paremini toimiva tervishoiu suunas.
Autor: Kätlin Madis
Eesti Insuldipatsientide Seltsi Teadus- ja arendustiimi liige, kogemusnõustaja
Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendinõukoja esimees