25. septembril osales Eesti Insuldipatsientide Selts Raplamaa Heaolumessil Raplas, kus seltsi esindasid kogemusnõustajad ja patsiendikogemuse spetsialistid Kristi Lepp ja Kätlin Madis. Päeva jooksul jagati teadmisi ja kogemusi, nõustati külastajaid ning räägiti inimestega nende tervisemuredest ja elust pärast insulti.
Raplamaa Heaolumess tõi 25. septembril Raplas kokku inimesed ja organisatsioonid, kelle jaoks on olulised tervis, heaolu ja parem toimetulek. Eesti Insuldipatsientide Seltsi laua juures olid sel päeval kogemusnõustajad ja patsiendikogemuse spetsialistid Kristi Lepp ja Kätlin Madis.
Nende juurde jõudis väga erinevas vanuses inimesi – nii insuldi läbi elanud inimesi kui ka nende lähedasi. Tuldi küsima, rääkima, oma kogemust jagama ja vahel lihtsalt selleks, et keegi kuulaks.
Päeva jooksul räägiti insuldist ja taastumisest, aga ka ennetusest, kõrgest vererõhust ja kolesteroolist, ravimite võtmisest, muutustest inimese käitumises pärast insulti ning lähedaste muredest.
Need vestlused näitasid taas, kui oluline on viia teadmised ja tugi inimestele lähemale. Mõnikord võib just üks silmast silma vestlus anda inimesele tõuke oma tervisega tegelemiseks või aidata lähedasel paremini mõista, mis toimub insuldi läbi elanud inimesega.
Kätlin Madis: „Lähedased tahavad tagasi oma endist lähedast“
Kätlin: „Minu jaoks näitas Raplamaa Heaolumess väga selgelt, kui vajalikud sellised maakondlikud üritused inimestele on. Meie juurde tulid väga erinevas vanuses inimesed ja paljud neist soovisid rääkida oma lähedasest, kes on saanud insuldi. Siin saab inimene tulla, rahulikult oma mure ära rääkida ja küsida just seda, mis talle päriselt oluline on.
Üks teema, mis mulle eriti tugevalt meelde jäi, oli see, kui keeruline on lähedastel toime tulla insuldi järel toimunud muutustega. Inimese meeleolu võib muutuda, ta võib olla kurvameelne või käituda teisiti kui varem. Lähedased tahavad tagasi oma endist lähedast, aga alati ei ole see võimalik. Ka pere peab õppima uue olukorraga kohanema ja sageli vajavad lähedased selleks ise tuge.
Rääkisime ka sellest, mis saab inimesest pärast head taastusravi. Kui inimene viibib taastusraviasutuses, saab seal vajalikku tuge ja tema arengut on näha, tekib lähedastel väga praktiline küsimus: mis saab edasi, kui taastusravi lõpeb ja inimene naaseb oma igapäevasesse elukeskkonda või hooldekodusse? Kas saavutatud arengut suudetakse hoida või võib tulla tagasilangus?
Minu jaoks on oluline, et me ei vaataks ainult seda, kuidas inimene ühes ravietapis hakkama saab. Peame vaatama ka seda, mis temast pärast edasi saab.“
Kristi Lepp: „Inimesed vajavad teadmisi, tuge ja võimalust oma tervisest rääkida“
Kristi: „Meie laua juurde tuli päeva jooksul päris palju inimesi, kellel oli isiklik kokkupuude insuldiga – kas inimene oli ise insuldi läbi elanud või oli selle kogemusega tema lähedane. Rääkisime palju insuldist, aga inimesed jagasid ka teisi tervisemuresid, näiteks diabeedi, kõrge vererõhu ja kolesterooliga seonduvat.
Mulle jäid eriti meelde vestlused inimestega, kelle tervisenäitajad olid kõrgenenud, kuid kes ei olnud neile välja kirjutatud ravimeid regulaarselt võtnud. Messil oli Põhja-Eesti Regionaalhaigla juures võimalik oma tervisenäitajaid kontrollida ning pärast seda jõudis mõni inimene meiega vesteldes ise mõtteni, et võib-olla oleks aeg uuesti perearsti poole pöörduda ja oma ravimeid tõsisemalt võtma hakata.
Need kohtumised näitasid mulle hästi, kui oluline on inimestele anda teadmisi ja tuge, aga ka võimalust oma tervisemurest rahulikult rääkida. Mõnikord võib just selline vestlus panna inimese oma tervisele teise pilguga vaatama.
Sain jagada ka oma isiklikku kogemust insuldi läbielamisega ning rääkida sellest, kust saab edaspidi vajalikku infot ja kuidas Eesti Insuldipatsientide Seltsiga küsimuste või murede korral ühendust võtta.
Minu jaoks oli väga oluline, et me ei olnud messil lihtsalt infot jagamas. Olime seal inimeste jaoks olemas – kuulasime, rääkisime kaasa ja saime oma kogemusega näidata, et pärast insulti ei pea oma küsimustega üksi jääma.“
Sellepärast on oluline inimestele lähemale minna
Raplamaa Heaolumess tõi kokku paljud tervise ja heaoluga tegelevad organisatsioonid ja asutused. Kohal olid teiste seas Tervisekassa, Töötukassa ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla ning mitmed kohalikud ettevõtted ja organisatsioonid. Päeva jooksul sai kuulata ka erinevaid esinejaid, sealhulgas professor Margus Viigimaad.
Eesti Insuldipatsientide Seltsi jaoks kinnitas Rapla päev taas midagi, mida oma töös pidevalt näeme: inimestel on palju küsimusi, millele ei leita alati vastust ravikabinetis või haiglast koju minnes.
Need küsimused puudutavad ennetust ja ravimeid, aga sama palju ka elu pärast insulti, taastumist, lähedaste hakkamasaamist ning seda, mis juhtub inimese raviteekonna erinevate etappide vahel.
Sellepärast tahamegi olla seal, kus on inimesed.
Mitte ainult jagada infot, vaid kuulata. Mitte ainult rääkida insuldist, vaid aidata mõista, mida saab teha selle ennetamiseks ja kuidas pärast insulti edasi minna.
Kristi ja Kätlin on kogemusnõustajad ja patsiendikogemuse spetsialistid, kes oskavad ühendada isikliku kogemuse, teadmised ja oskuse inimest päriselt kuulata – just see annab sellistele kohtumistele erilise väärtuse.
Suur aitäh, Kristi ja Kätlin, et olite inimeste jaoks olemas ja viisite Eesti Insuldipatsientide Seltsi Raplamaal inimestele lähemale!
Täname südamest ka Raplamaa Heaolumessi korraldajaid kutse ja suurepäraselt korraldatud päeva eest! Sellised kohtumised toovad vajaliku toe ja teadmised inimestele lähemale.
Fotod üritusest Facebookis.